Parlamentu Nasionál, liu husi Sesaun Plenáriu Ordináriu iha loron 31 fulan marsu tinan 2026, Deputadu sira aprova iha jeneralidade, Proposta Lei (PPL) nú 24/VI (3.ª) – Rejime Jurídiku ba Prátika Artes Marsiais nian, ho votus a favor 38, kontra 0, no abstensaun 16. Depois kontinua ho aprovasaun hodi hatun hikas proposta lei ne’e ba Komisaun G hodi halo diskusaun iha espesialidade, hamutuk ho Komisaun A no Komisaun B, ho votus 39 a favor, 3 kontra no 2 abstensaun.
Relativamente ho PPL ne’e, Ministru Interior iha nia intervensaun explika resumidamente objetivu, àmbitu, definisoens, inkompatibilidade, deveres no penalidade ne’ebé deskreve iha Proposta Lei ne’e rasik.
“Proposta Lei ne’e nia objetivu prinsipal atu kria rejime jurídiku ida hodi promove seguransa valores etikus atu prevene riskus ne’ebé asosiadu ho artes marsiais iha Timor-Leste. Artes marsiais fokus liu ba nia objetivu prinsipal maka desportivu ou desportu. Âmbito aplikasaun ba lei ida ne’e maka aplika ba sentru no glubes ba artes marsiais iha Timor laran tomak. Inkopatibilidade iha artes marsiais ne iha artigu ida hodi garante etika no preservasaun ba imparsialidade bainhira instrumentus orgaun estadu sira balun hala’o sira nia responsabilidade. Incompatibilidade ne’e koalia liu konaba imkompativél ho militares, polisias, majistradus, ofisiais justisa no mos funsionárius publikus no ajente sira Administrasaun publika nian. Prinsipiu fundamental husi Lei ne maka seguransa públika katak prioridade ba manutensaun ordem publika: kombate komportamentus violentus asosiadus ho artes marsiais; preserva direitu asosiasaun tuir limites legais ne’ebe mak iha; apartidarizmu. Deveres husi grube sira tenki fo hatene kona ba sira nia fins lolos ne saída no sira labele integra’an iha kualker sosiasoens ka movimentus politikus, tenki iha sertifikasaun ba treinadores no grarante ambiente ne’ebe seguru ba alunos sira, tenki rejistu no atualiza rejistu sira no tenki respeita norma no segurança estadu nian, inklui deveres ba pratikantes sira no deveres estadu nian nune mos penalidade wainhira mosu irregularidade iha implementasaun” hateten Ministru. “
Sesaun plenária ne’e, prezidi husi Prezidente Parlamentu Nasionál, Maria Fernanda Lay, akompañia husi membru Meza sira, ho prezensa husi Ministru Interior, Francisco da Costa Guterres, Ministru Juventude, Desportu, Arte no Kultura, Nelyo Isaac Sarmento, no Vice-Ministru ba Asuntu Parlamentar, Adérito Hugo da Costa. FIM
Credit Notisia: Média Parlamentu Nasionál




