๐€๐ข๐ง๐š๐ซ๐จ, ๐Ÿ๐Ÿ” ๐ฆ๐š๐ข๐ฎ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ” ๐’๐‘๐) โ€“ Ministeriu Interior, liu hosi Diresaun Nasional Seguransa Rodoviaria (DNSR), halaโ€™o sensiblizasaun kona-ba Prevensaun Seguransa Rodoviaria, ba estudante Eskola Sekundaria Jeral Fernando Lasama de Araujo, iha Munisipiu Ainaro.

Diretor Nasional Seguransa Rodoviaria, Elder Soares, neโ€™ebe sai mos formador iha sensibilizasaun neโ€™e hateten atividade neโ€™e mai hosi Ministeriu Interior liu hosi politika IX Guvernu Konstitusional hodi bele halo prevensaunย  ba risku mortalidade humana.

โ€œOhin loron importante tebes mai ami DNSR hodi fahe informasaun kona-ba oinsa estudante sira bele iha kuรฑesementu kona-ba Prevensaun Seguransa Rodoviaria nian nuneโ€™e bele halo mudansa sosial. Atu hateten deit katak, Diresaun Nasional Seguransa Rodoviaria, mai hosi Diresaun Jeral Seguransa Prevensaun Konflituย  neโ€™ebe lidera hosi Ministru Interior, Dr Francisco da Costa Guterres, ho baze legal tuir dekretu lei numeru 73/2023, 14 setembru Organika Ministeriu Interior iha artigu 26 ho niaย  responsabilidade atu halaโ€™o atividade iha area planeamentu, koordenasaun no implementa Politika Nasional Seguransa Rodaviaria, nuneโ€™e mรณs ba aplikasaun direitu kontra orden nasional rodoviรกria nianโ€, Esplika Elder Soares, perante halo introdusaun iha Eskola Sekundaria Jeral, Fernando Lasama de Araujo, Postu-Administrativu Ainaro-Vila, Munisipiu Ainaro, (25/06/2026).

Nia dehan, DNSR mai ho vizaun estratejiku ida atu oinsa maka sidadaun hotu-hotu iha teritoriu timor laran bele iha konsiensia hodi kumpri kodigu estrada nuneโ€™e bele prevene risku mortalidade ba vida humana.

โ€œIta iha knar espesifiku ida maka promove formasaun kona-ba materia prevensaun no seguransa rodaviaria nian ba entidade fiskalizadรณr sira no assegura lalaok no jestaun kontra ordenasaun, infrasaun ka violasaun hasoru Kรณdigu Estrada no lejizlasaun komplementรกr sira hodi kontribui ba polรญtika iha domรญniu trรกnzitu nian. Ami mos elabora no monitoriza planu nasional hodi promove estudu kona ba prevensaun ho servisu rodoviรกria nian tuir asidente trรกnzitu nian. Ida tan maka atu garante kona ba fiskalizasaun hodi hatene katak konseitu legal kona-ba trรกnzitu no seguransa rodaviaria neโ€™e ema kumpri ka lae. Tanba neโ€™e ohin ami mai iha neโ€™e hodi hametin parseria entre DNTT no Tranzitu Munisipiu sira hodi hasaโ€™e kapasidade estudante sira nian nuneโ€™e beleย  dezenvolve no implementa estratejia prevensaun neโ€™ebe apropriaduโ€, salienta.

Elder hatutan, nia parte sei kontinua fahe informasaun ba estudantes sira iha teritoriu timor laran tomak, nomeadamente iha รกmbitu eskolรกr hodi hakiak kultura ba prevensaun seguransa iha futuru.

โ€œAtividade sensiblizasaun neโ€™e hola parte mos ba prosesu apredizajem no disiplina extra atu bele asegura ema nia vida. Tanba neโ€™e Guvernu liu hosi Ministeriu Interior nafatin kontinua esforsu atu proteje sidadaun hotu hosi asidente mortal liu-liu ba estudantes sira nudar jerasaun kontinuador nasaun no sei sai autor ba mudansa iha komunidade nia letโ€ tenik tan.

โ€ŽIha fatin hanesan, Komandante Komandu Munisipiu Ainaro, Emilio do Santos konsidera sensibilizasaun neโ€™e importante neโ€™ebe kategoria hanesan pilar importante ba estabilidade no ba dezenvolvimentu iha rai laran.

โ€œAlin sira hau atu dehan katak antes imi moris dekretu lei kodigu estrada neโ€™ebe regula iha Lei Numeru 6/2003 iha ona. Maibe ita sei iha problema ho etika moral iha estrada. Ema barak sei iha problema ho lei neโ€™e tanba laihaย  konsiensia, nuneโ€™e tenke sosializa makas lei ida neโ€™e tanba ema tohar grave no mate iha estrada barak liu kompara ho ema mate tanba Covid-19 no rabiesโ€, salienta.

Nia deklara ho sensibilizasaun neโ€™e sei hakbiit joven sira no fรณ inspirasaun Guvernu hodi moderniza Seguransa Rodoviaria.

โ€œKauza ida tan maka ita nia sistema seguransa rodoviaria nian hanesan Light Automatic Systen no CCTV (Closed-Circuit Television) seidauk integradu ho Intelligent Transportation System (ITS) tanba ita sei uza hela manualโ€, argumenta.

Lider masimu Komandu PNTL Munisipiu Ainaro neโ€™e esplika Sistema Transporte Intelligence (ITS) integra teknolojia informasaun, komunikasaun no sensรณr ne’ebรฉ avansadu hodi jere trรกfiku no optimiza movimentu ema no sasรกn sira. Ida ne’e halo karreta no utilizadรณr sira atu transforma rede tranzitu tradisionรกl ba sistema ne’ebรฉ modernu no sustentavel.

Entretantu Diretor Eskola Sekundaria Jeral Fernando Lasama de Araujo, Antonio Calaves Calepes, sente haksolok ho sensibilizasaun neโ€™e hodi bele motiva diak liutan nia estudante sira hodi kumpriย  kodigu estrada.

โ€œPrograma ida neโ€™e pertenente tebes atu estudante hotu bele kontribui ba seguransa interna, hau hanesan Diretorโ€Ž Eskola Sekundaria Jeral Fernando Lasama de Araujo, hakarak agradese ba ekipa DNSR hosi Ministeriu Interior, Komandu PNTL Ainaro no DNTTย  tanba bele mai ajuda kapasita ami nia estudante sira hodi kuรฑese diak liutan lei tranzitu no kodigu estradaโ€, dehan Diretor Antonio.

Iha biban neโ€™e, Diretor Antonio, husu ba imi nia estudante sira atu akompaรฑa didiak hodi entende materia sira neโ€™ebe formador sira aprezenta tanba estudante sira presija iha kuรฑesimimentu klean ba ida neโ€™e.

โ€œHau hare iha Ainaro barak liu lori motor la uza kapasete, neโ€™e hatudu katak ita seidauk iha konsiensia diak tanba neโ€™e wainhira imi hatene ona lei sira neโ€™e sei kumpri hodi la viola lei. Ikus liu aproveita ho diak no hau husu para bele prense tempu hodi hetan informasaun neโ€™ebe adekuadu, tanba neโ€™e prezensa imi nian iha neโ€™e hanesan lilin ida hodi fahe fali naroman ba ita nia komunidade no-mos estudante sira seluk neโ€™ebe lamarka prezensaโ€ afirma.

Antes termina, Diretor Antonio Calepes mos sujere atu DNSR kontinua fasilita formasaun hanesan neโ€™e ba estudante sira iha Suku no Aldeia hodi hakbit estudante no komunidade em jeral sira iha area rural nia kuรฑesemetu kona-ba prevensaun seguransa rodoviaria. #AX

error: Deskulpa, Konteúdu hetan Protesaun!!