๐ƒ๐ˆ๐‹๐ˆ, ๐Ÿ๐Ÿ— ๐ฃ๐ฎ๐งฬƒ๐ฎ ๐Ÿ๐ŸŽ๐Ÿ๐Ÿ” (๐’๐‘๐) โ€“ Ministru Interiรณr (MI), Francisco da Costa Guterres, Ph.D, partisipa reuniaun Konsellu Ministru extraordinaria, hamutuk ho membru IX Guvernu Konstitusionรกl, neโ€™ebรฉ prejidi husi Vise Primeiru-Ministru no Ministru Koordenador Asuntu Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rural Habitasaun Komunitaria, Mariano Asanami Sabino,, iha sala reuniaun Konsellu Ministru Palรกsiu Governu.

Iha enkontru neโ€™e Konsellu Ministru aprova projetu Dekretu-Lei rua, neโ€™ebรฉ aprezenta hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmรฃo, no Ministra Finansas, Santina Josรฉ Rodrigues F. Viegas Cardoso, kona-ba Estatutu Rejiaun Oekusi Ambenu no Fundu Espesiรกl Dezenvolvimentu Oekusi Ambenu nian.

Ho diploma dahuluk neโ€™e, ninia objetivu maka, liu tiha dรฉkada ida dezde kriasaun Rejiaun Administrativa Espesiรกl Oekusi Ambenu, atu halo revizaun no atualiza kuadru normativu neโ€™ebรฉ regula nia organizasaun no funsionamentu atu nuneโ€™e bele hadiโ€™a problema sira neโ€™ebรฉ identifika ona iha nia aplikasaun prรกtika no adapta modelu institusionรกl ba orientasaun atuรกl sira kona-ba desentralizasaun administrativa no reforsu podรฉr lokรกl iha Timor-Leste.

Reforma neโ€™e ho hanoin atu armoniza rejime Rejiaun nian ho modelu Autoridades Munisipรกl no Autoridade Administrativa Ataรบru nian, klarifika mekanizmu tutela governamentรกl no mรณs estabelese perรญodu tranzitรณriu kapasitasaun institusionรกl nian, hametin simultรกneamente kooperasaun entre Administrasaun Sentrรกl no Rejionรกl, nuneโ€™e mรณs mekanizmu kontrolu, transparรฉnsia no efisiรฉnsia iha jestaun rekursu pรบbliku, garante dezenvolvimentu sustentavel ba benefรญsiu populasaun sira nian.

*

Projetu Dekretu-Lei daruak neโ€™ebรฉ aprova ona ho intensaun atu halo alterasaun daruak ba rejime jurรญdiku Fundu Espesiรกl Dezenvolvimentu Oekusi Ambenu, ho objetivu atu reforsa governasaun, dixiplina iha foti desizaun no ezekusaun despeza, no mรณs mekanizmus kontrolu no akompaรฑamentu ba projetu sira neโ€™ebรฉ hetan finansiamentu.

Entre mudansa prinsipรกl sira, destaka liu maka substitui Konsellu Diretivu atuรกl ho Konsellu Administrasaun ida neโ€™ebรฉ ho natureza kolejiรกl, hodi mantรฉn Fiskรกl รšniku nuโ€™udar รณrgaun fiskalizasaun ekonรณmika no finanseira, nuneโ€™e mรณs kria Sekretariadu Projetus RAEOA, ho intensaun atu garante apoiu tรฉkniku no administrativu ba instrusaun, ezekusaun no monitorizasaun investimentu.

Diploma ida-neโ€™e mรณs hakarak esklarese rejime aplikavel ba rekursus umanus Fundu nian, hodi aliรฑa ho rejime jerรกl funsaun pรบblika neโ€™ebรฉ vigora iha Rejiaun Administrativa Espesiรกl Oekusi Ambenu, no garante tranzisaun ordenada ida ba modelu administrasaun foun, atu nuneโ€™e bele garante kontinuidade prosesus, kontratu, no obrigasaun sira neโ€™ebรฉ laโ€™o daudaun, no mรณs promove jestaun ida neโ€™ebรฉ efisiente, transparente no orientadu liu ba rezultadu dezenvolvimentu ekonรณmiku no sosiรกl Rejiaun nian.

*****

Konsellu Ministrus aprova Projetu Dekretu-Lei, neโ€™ebรฉ aprezenta hosi Ministru Defeza, Donaciano do Rosรกrio Gomes, neโ€™ebรฉ ho objetivu atu promove, ho exesionรกl, suspensaun ba limite idade reforma nian ba ofisiรกl jenerรกl atuรกl sira neโ€™ebรฉ okupa kargu Xefe Estadu-Maiรณr-Jenerรกl Forsas Armadas (CEMGFA, sigla iha lian portugรฉs), Vise-Xefe Estadu-Maiรณr-Jenerรกl Forsas Armadas (CEMGFA, sigla iha lian portugรฉs), no Xefe Estadu-Maiรณr Forsas Armadas (CEMFA, sigla iha lian portugรฉs).

Liuhosi diploma ida-neโ€™e, Governu Konstitusionรกl IX rekoรฑese nesesidade, ho exesionรกl, atu garante permanรฉnsia atuรกl titulรกr kargu CEMGFA, Vice-CEMGFA no CEMFA toโ€™o remata sira-nia mandatu, permite tranzisaun neโ€™ebรฉ nesesรกriu ba lideransa iha futuru, valoriza esperiรฉnsia hosi komandante atuรกl sira no evita ruturas abruptas (mudansa sira neโ€™ebรฉ mosu derrepente).

*****

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian, neโ€™ebรฉ aprezenta mรณs hosi Ministru Defeza, neโ€™ebรฉ ratifika lista militรกr sira neโ€™ebรฉ, iha loron 31 fulan-dezembru tinan 2025, sei halo tranzisaun ba estatutu rezerva no lista militรกr veteranu sira neโ€™ebรฉ sei reforma.

Desizaun ida-neโ€™e kumpre rejime jurรญdiku neโ€™ebรฉ aplikavel ba karreira militรกr sira, liu-liu Estatutu Militรกr FALINTIL โ€“ Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL)ย  no Dekretu-Lei n. 8/2025, neโ€™ebรฉ garante regularizasaun administrativa kona-ba tranzisaun ba rezerva no reforma ba militรกr sira neโ€™ebรฉ atinje ona limite idade legรกl ka kumpre kondisaun sira neโ€™ebรฉ lei regula. Aprovasaun ba rezolusaun ida-neโ€™e ho objetivu mรณs atu garante prosesu reforma ida neโ€™ebรฉ justu no dignu ba veteranu sira, tuir objetivu neโ€™ebรฉ define ona husi Programa Governu Konstitusionรกl IX ba รกrea Defeza.ย 

error: Deskulpa, Konteúdu hetan Protesaun!!