Komunikadu Imprensa

Sorumutu Konsellu Ministrus loron 26 fulan-agostu tinan 2026

Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian hodi renova mandatu Komité Orientadór 25 ba períodu foun tinan lima nian, hafoin mandatu atuál remata iha fulan-janeiru 2027.

Renovasaun mandatu ne’e ho objetivu atu garante kontinuidade no konkluzaun traballu peskiza, análize no elaborasaun Livru “Istória Rezisténsia Juventude no Estudante Timor Leste nian”, ho volume I, III, no IV ne’ebé konklui ona.

Rezolusaun Governu ne’e mós determina katak despeza no kustu sira ne’ebé mosu hosi atividades Komité nian sujeita ba rejime aplikavel relasiona ho konsesaun subvensaun públika no suporta hosi verba sira ne’ebé hatuur iha orsamentu anuál Ministériu Edukasaun nian. Komité Orientadór 25 ne’e mós tenke halo koordenasaun ba implementasaun ninia atividades ho Ministériu Asuntus Kombatentes Libertasaun Nasionál no ho Centro Nacional Chega!, IP.

****

Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, aprezenta ba Konsellu Ministrus rezultadus Relatóriu Sekretariadu ASEAN kona-ba implementasaun roteiru hosi adezaun plena Timor-Leste nian ba ASEAN.

Relatóriu, ne’ebé abranje progresus ne’ebé rejista ona husi fulan-maiu 2025 to’o fulan-janeiru 2026, destaka avansu sira ne’ebé Timor-Leste alkansa hodi kumpre kritérius ne’ebé estabelese ona iha Roteiru ne’e, inklui partisipasaun ativa iha reuniaun sira ASEAN nian, hametin mekanizmu koordenasaun interministeriál sira, funsionamentu Misaun Permanente Timor-Leste ba ASEAN, no mós dezignasaun entidade no pontu fokál nasionál sira ne’ebé responsavel ba área kooperasaun sira ne’ebé diferente. Entre fulan-janeiru no fulan-setembru 2025, Timor-Leste partisipa ona iha enkontru 455 hosi 504 ne’ebé hetan konvite, ne’ebé korresponde ba taxa partisipasaun 90,3%.

Husi kritériu hitu ne’ebé prevee ona iha Roteiru, lima maka implementa tomak ona, inklui sira ne’ebé relasiona ho kapasidade institusionál, Misaun Permanente, mekanizmu implementasaun no koordenasaun nasionál, izensaun vistu no rekoñesimentu pasaporte, no mós obrigasaun finanseira ne’ebé mosu hosi adezaun.

Prosesu adezaun ba instrumentu jurídiku sira ASEAN nian implementa parsialmente ona, ho rekizitus pilár Polítiku-Seguransa no Sosiokulturál nian ne’ebé kompleta tiha ona no serbisu kontinua iha ámbitu Komunidade Ekonómika nian. Preparasaun ba infraestrutura no kapasidade lojístika ne’ebé nesesáriu ba responsabilidade futuru Timor-Leste iha ASEAN no ba Prezidénsia organizasaun ne’e iha tinan 2029 mós la’o hela.

****

Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu Governu hodi regula Sentru Nasionál ba Koordenasaun, Avaliasaun no Kombate Ameasa Transnasionál (CN-CAT), ne’ebé prevee ona iha Planu Nasionál Integradu ba Prevensaun no Kombate Rede Transnasionál Fraude Finanseira Dijitál, ne’ebé hetan apoiu husi Plataforma Burla Online (SCAM), Kriminalidade Sibernétika Organizada no Tráfiku Umanu, ba períodu 2026 to’o 2031.

 CN-CAT funsiona ho tutela direta husi Primeiru-Ministru no ninia misaun mak atu garante koordenasaun inter-institusionál, avaliasaun integradu ba ameasa sira, no mós apoiu ba foti desizaun estratéjiku Governu nian iha prevensaun no kombate ba ameasa transnasionál sira ne’ebé bele afeta seguransa nasionál, soberania dijitál, estabilidade ekonómika, integridade sistema finanseiru nasionál ka intereses estratéjikus Estadu nian. Ameasa sira-ne’e inklui fraude finanseira dijitál, plataforma burla online, kriminalidade sibernétika organizada, entrada no estadia ilegál hosi sidadaun estranjeiru sira iha territóriu nasionál, no mós tráfiku umanu.

Sentru ne’e halibur reprezentantes hosi entidade prinsipál sira ne’ebé iha responsabilidade iha área hirak ne’e no  koordena hosi Diretór-Jerál Servisu Nasionál Intelijénsia Estratéjika nian, ne’ebé hetan apoiu hosi Diretór Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál. Entre ninia funsaun prinsipál sira mak avaliasaun permanente ba ameasa sira, elaborasaun relatóriu no alerta estratéjiku ba Primeiru-Ministru, fahe informasaun entre entidade partisipante sira, koordenasaun téknika no planeamentu ba asaun konjunta sira, nune’e mós akompaña implementasaun medidas ne’ebé prevee ona iha Planu Nasionál.

CN-CAT nia atividades la altera kompeténsias hosi entidade sira ne’ebé halo parte iha nia. Atuasaun CN-CAT mós la fó ba nia podér investigasaun kriminál ka diresaun operasionál nian. Ministériu Públiku mantein nafatin kompeténsia atu dirije investigasaun kriminál.

*****

Hafoin aprezentasaun hosi Sekretária Estadu Igualdade, Elvina de Sousa Carvalho, Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu ne’ebé aprova tema no lema ofisiál ba komemorasaun Aniversáriu Loron Nasionál Feto Timor nian ba da-50. Tema ne’ebé hetan ona aprovasaun maka “Feto Timor-Leste: Hodi Selebra Tinan 50 Igualdade no Inkluzaun” no lema maka “Ami, Feto Timoroan sira sei nunka rende, ami sei luta nafatin hodi hetan Igualdade no Inkluzaun”.

 Komemorasaun sira ne’e ho objetivu atu fó onra no rekoñese kontribuisaun istóriku hosi feto timoroan sira, reforsa kompromisu ba igualdade jéneru no inkluzaun sosiál, no mós promove partisipasaun ativa hosi feto sira iha dezenvolvimentu nasionál. Programa ne’e mós iha intensaun atu fó omenajen ba jerasaun feto sira ne’ebé, durante tinan 50 ikus ne’e, kontribui ona ba independénsia, pás, no dezenvolvimentu Timor-Leste nian.

 Programa ne’e inklui serimónia abertura ida iha loron 3 fulan-novembru tinan 2026, iha Munisípiu Bobonaru, hodi fó omenajen ba Eroína Nasionál Maria Tapó, ho atividade kulturál no desportiva, misa agradesimentu, no mós diálogu komunitáriu. Iha loron 6 fulan-novembru sei hala’o serimónia ofisiál nasionál iha Centro de Convenções de Díli, ne’ebé inklui semináriu ida kona-ba feto sira-nia knaar hodi harii dame, igualdade, no dezenvolvimentu, espozisaun kona-ba feto sira-nia kontribuisaun ba rezisténsia nasionál no konstrusaun Estadu, no mós atividade kulturál no artístika. Prevee mós atividade komemorativa iha munisípiu sira.

Sekretaria Estadu Igualdade maka responsavel ba koordenasaun jerál ba komemorasaun sira no mós ba estabelesimentu ninia komisaun organizadora, iha kolaborasaun ho ministérius kompetentes, autoridades munisípius, organizasaun sosiedade sivíl sira, parseirus dezenvolvimentu, no entidade relevante sira seluk.

 ****

Tuir projetu ne’ebé aprezenta hosi Ministru Obras Públikas, Samuel Marçal, Konsellu Ministrus delibera hodi ratifika aktu sira ne’ebé autoriza despeza no desizaun hodi loke prosedimentu aprovizionamentu, liuhosi konkursu públiku, ba akizisaun kombustivel ne’ebé destina ba Sentrál Elétrika Hera no Betanu.

Despeza ne’e iha valór másimu estimadu totál dolar amerikanu millaun 428,99 no fahe ba lote rua: maizumenus dolar amerikanu millaun 316,31 ba fornesimentu maizumenus litru millaun 372,5 kombustivel ba Sentrál Elétrika Hera no maizumenus dolar amerikanu millaun 112,67 ba maizumenus litru millaun 129,9 ne’ebé destinadu ba Sentrál Elétrika Betanu.

Prosedimentu ne’e ho objetivu atu garante kontinuidade fornesimentu kombustivel hahú hosi fulan-janeiru 2027 no, nune’e, garante operasaun hosi sentrál elétriku rua no produsaun eletrisidade iha nasaun ne’e, hafoin termina kontratu fornesimentu atuál sira, ne’ebé marka ona ba fulan-dezembru 2026. Kontratu tinan tolu ne’e ho objetivu mós atu fornese estabilidade boot liu iha fornesimentu, fasilita jestaun ba rezerva kombustivel sira no permite atu hetan folin sira ne’ebé vantajozu liu.

*****

Ikusliu, Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, halo aprezentasaun ida ba Konsellu Ministrus kona-ba preparasaun ba serimónia fó onra no trasladasaun restus mortais hosi D. Jaime Garcia Goulart, D. José Joaquim Ribeiro, Monseñór Martinho da Costa Lopes, no D. Alberto Ricardo da Silva.

Aprezentasaun ne’e, ko’alia kona-ba programa omenajen sira, ne’ebé organiza hamutuk hosi Governu no Konferénsia Episkopál Timorense, ne’ebé inklui resepsaun ofisiál ba restus mortais iha Dili iha loron 1 fulan-setembru 2026, serimónia iha Tasi Tolu, no trasladasaun tuirmai ba sira ida-idak nia fatin deskansa nian. Inisiativa ne’e ho objetivu atu fó omenajen ba Preladu sira-ne’e nia legadu espirituál, istóriku, no nasionál no mós rekoñese sira-nia kontribuisaun ba povu no istória Timor-Leste nian. REMATA

error: Deskulpa, Konteúdu hetan Protesaun!!