LIANYUNGANG, 18 Setembru 2026, SRPM — Governu Timor-Leste reafirma ninia kompromisiu atu hametin governasaun migrasaun no moderniza jestaun fronteira no kombate krime transnasionál, iha Sub-Forum Globál kona-ba Imigrasaun iha Lianyungang.
Iha diskursu ne’e Governu Timor-Leste, liuhosi Ministru Interior, Francisco da Costa Guterres,Ph.D, hato’o ninia diskursu iha “Fórum Internasionál ba Kooperasaun Seguransa Públika Globál no Sub-Fórum ba Kooperasaun Migrasaun ba tinan-2026“, ne’ebé hala’o iha Lianyungang China,(10/09/2026).
Iha forum ne’e, Ministru Interior, Francisco da Costa Guterres,Ph.D, hato’o apresiasaun ba Governu Repúblika Popular China, tanba bele organiza forum ne’e. Forum ne’e konsidera nu’udar plataforma importante ba diálogu no kooperasaun entre nasaun sira kona-ba migrasaun no seguransa fronteira.
Governante ne’e hateten katak, migrasaun iha ligasaun direta ho edukasaun, mobilidade traballadór, dezenvolvimentu iha kapasidade, turizmu no integrasaun rejionál. Tanba ne’e, garante katak mobilidade ba ema sei seguru, kordenadu, tuir lei no regra ne’ebé iha ona.
Governu Timor-Leste identifika prioridade nasionál tolu mak hanesan, habelar dalan regulár ba traballadór no estudante Timoroan sira, moderniza sistema imigrasaun no jestaun fronteira, no hametin kapasidade atu kombate tráfiku ema, kontrabandu migrante, migrasaun irregulár no krime transnasionál.
Iha diskursu ne’e, Ezekutivu mós hato’o preokupasaun kona-ba ligasaun ne’ebé aumenta entre tráfiku ema, fraude online, fraude telekomunikasaun no obriga ema atu halo atividade kriminál. Governu apoia kooperasaun rejionál no internasionál liuhusi fahe informasaun, asaun konjunta no protesaun ba vítima sira.
Relasiona ho integrasaun iha ASEAN, Ministru hateten katak, tama ona ba ASEAN sei fó oportunidade foun ba komérsiu, investimentu, turizmu, edukasaun no mobilidade traballadór. Timor-Leste mós hakarak kontribui ativu ba kooperasaun ASEAN iha área seguransa, jestaun fronteira no kombate krime transnasionál.
Iha relasaun bilaterál ho Xina, Timor-Leste valoriza asisténsia, troka informasaun, formasaun téknika no kooperasaun iha migrasaun no seguransa públika.
Iha nivel internasionál, Timor-Leste apoia abordajem multilaterál ba governasaun migrasaun, bazeia ba respeitu ba soberania, direitu internasionál, diálogu, kooperasaun no responsabilidade. Governu mós husu atensaun bo’ot liután ba impaktu mudansa klimátika, dezastre no mobilidade umana iha Ázia no Pasífiku.
Iha konkluzaun, Governante reafirma katak, determinasaun atu habelar mobilidade seguru no legál, moderniza instituisaun no sistema fronteira, no hametin parseria internasionál atu promove pás, seguransa, prosperidade no mobilidade ordenadu iha rejiaun.



