Komunikadu Imprensa
Sorumutu Konsellu Ministrus loron 05 fulan-agostu tinan 2026
Konsellu Ministrus hala’o reuniaun iha Palásiu Governu, Díli, no asiste aprezentasaun, husi Embaixadora Timor-Leste iha Austrália, Inês Maria de Almeida, kona-ba programa Pacific Australian Labour Mobility Partnership (PALM), ne’ebé dedika ba partisipasaun traballadór timoroan sira iha programa ne’e no ninia perspetiva dezenvolvimentu iha futuru. Aprezentasaun ne’e subliña importánsia PALM nu’udar instrumentu hodi kria oportunidade empregu, dezenvolve kompeténsia profisionál no hametin relasaun kooperasaun entre Timor-Leste no Austrália, nune’e mós kompromisu bilaterál atu hasa’e númeru 10.000 ba traballadór timoroan sira ne’ebé integra iha programa ne’e to’o tinan 2028.
Apresenta mós dadus kona-ba partisipasaun traballadór timoroan sira iha Programa PALM, nune’e mós kestaun no keixa prinsipál sira ne’ebé relata kona-ba kondisaun traballu no bem-estar nian. Aprezentasaun ne’e identifika dezafiu sira ne’ebé sei kontinua iha implementasaun programa, liuliu iha área protesaun direitu traballadór sira nian, reforsu koordenasaun institusionál no valoriza kompeténsia sira ne’ebé hetan, no subliña mós benefísiu sira ne’ebé PALM fó ba ekonomia australiana, hodi responde ba nesesidade forsa traballu iha setór atividade oioin. Destaka mós importánsia atu kle’an liután kooperasaun bilaterál, hodi garante kondisaun traballu ne’ebé justu no hasa’e benefísiu ekonómiku no sosiál husi programa ba nasaun rua ne’e.
Konsellu Ministrus toma mós koñesimentu ba rekomendasaun balu hodi hametin pozisaun Timor-Leste iha ámbitu Programa PALM, inklui hametin koordenasaun entre instituisaun nasionál sira, valoriza kompeténsia ne’ebé traballadór sira hetan iha rai-li’ur, diversifika oportunidade empregu iha setór atividades foun no promove abordajen nasionál koordenada iha relasaun ho autoridade australiana sira, ho objetivu atu asegura katak programa ne’e kontinua dezenvolve tuir prinsípiu parseria ne’ebé fó benefísiu ba malu.
*****
Konsellu Ministrus aprova proposta Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta husi Komisaun Funsaun Públika, ne’ebé estabelese vaga ba promosaun pesoál Rejime Karreira Jerál Administrasaun Públika iha tinan 2026.
Rezolusaun Governu ne’e estabelese, ba tinan 2026, totál vaga 276 ba promosaun funsionáriu sira ne’ebé integra iha carreira rejime jerál Administrasaun Públika, ne’ebé korresponde ba porsentu lima husi totál traballadór sira ne’ebé prienxe kritériu promosaun iha grau profisionál ida-idak. Vaga sira ne’e fahe tuir mai: 30 ba Tékniku Superiór, Grau A; 62 ba Tékniku Superiór, Grau B; 82 ba Tékniku Profisionál, Grau C; 74 ba Tékniku Profisionál, Grau D; 26 ba Tékniku Administrativu, Grau E; no 3 ba Asistente, Grau F.
Rezolusaun ne’e mós determina alokasaun verba ho montante US$ 1.172.860,20, ne’ebé sei uza hodi kobre despeza sira ne’ebé mosu tanba promosaun, hodi kontribui ba valorizasaun karreira funsionáriu públiku sira no hametin kapasidade no motivasaun Administrasaun Públika nian.
Promosaun ne’ebé hatuur iha Rezolusaun Governu ne’e sei hahú vigora iha loron 1 fulan-janeiru tinan 2027
*****
Konsellu Ministrus, tuir proposta husi Vise-Ministra Finansas, Regina de Jesus, aprova proposta alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n. 42/2025, loron 15 Dezembru, ne’ebé regulamenta Lei n. 3/2025, loron 23 abríl, kona-ba Enkuadramentu Orsamentu Jerál Estadu no Jestaun Finanseira Públika.
Alterasaun ne’e introdús fleksibilidade boot liu iha ezekusaun Orsamentu Jerál Estadu, hodi permite katak libertasaun verba destinada ba kapitál dezenvolvimentu husi servisu no entidade Setór Públiku Administrativu bele halo to’o totál dotasaun orsamentál orijinál to’o finál semestre dahuluk iha tinan ida-idak. Medida ne’e ho objetivu atu asegura ezekusaun lalais no efisiente liu ba projetu investimentu públiku, hamenus difikuldade administrativa no fasilita konkretizasaun prioridades governamentál tuir tempu.
Diploma ne’e mós halo armonizasaun rejime regulamentár ho alterasaun sira ne’ebé introdús husi Lei n. 8/2026, loron 8 fulan-juñu, ne’ebé reforsa fleksibilidade jestaun orsamentál. Iha ámbitu ne’e, reflete mós posibilidade atu halo alterasaun orsamentál no transferénsia verba entre programa oioin Fundu Infraestrutura, tuir previzaun iha Lei Enkuadramentu Orsamentu Jerál Estadu no Jestaun Finanseira Públika.
Ho revizaun enkuadramentu regulamentár ne’e, Governu reforsa mekanizmu jestaun finanseira públika, hodi promove utilizasaun rekursu públiku sira ne’ebé efisiente liu no asegura kapasidade ezekusaun fízika no finanseira boot liu ba projetu estratéjiku kapitál dezenvolvimentu, tuir kuadru legál ne’ebé vigora.
*****
Konsellu Ministrus aprova, tuir proposta husi Ministru Interiór, Francisco da Costa Guterres, proposta Rezolusaun Governu ne’ebé aprova Planu Nasionál Integradu ba Prevensaun no Kombate rede transnasionál fraude finanseira dijitál, ne’ebé suporta husi plataforma ilísita burla online (“SCAM”), kriminalidade sibernétika organizadu no tráfiku umanu, ba períodu 2026-2031.
Planu ne’e estabelese estratéjia nasionál integrada hodi prevene no kombate ameasa sira ne’e, ne’ebé reprezenta risku boot ba seguransa nasionál, estabilidade ekonómika, soberania dijitál, integridade sistema finanseiru no reputasaun internasionál Timor-Leste nian, hodi reforsa koordenasaun entre servisu intelijénsia, forsa no servisu seguransa, órgaun investigasaun kriminál, autoridade finanseira no entidade sira ne’ebé responsável ba kontrolu fronteira.
Planu ne’e iha prioridade atu reforsa kapasidade Estadu hodi prevene, deteta, investiga no kombate krime sibernétika organizada no tráfiku umanu, proteje sistema finanseiru nasionál no infraestrutura krítika, hametin kontrolu migratóriu no seguransa fronteira, dezenvolve kapasidade téknika espesializada no promove kooperasaun rejionál no internasionál. Koordenasaun polítika no supervizaun ezekusaun nian sei kabe ba Komisaun Interministeriál Seguransa, no sei kria mós, liuhusi Dekretu Governu, Sentru Nasionál Koordenasaun, Avaliasaun no Kombate Ameasa Transnasionál (CN-CAT), ne’ebé depende direta ba Primeiru-Ministru, nu’udar mekanizmu permanente koordenasaun inter-institusionál.
Implementasaun Planu ne’e sei hala’o iha faze tolu, husi tinan 2026 to’o 2031, ne’ebé iha faze dahuluk sei instala CN-CAT, define prosedimentu operasionál, halo levantamentu kapasidade nasionál no hahú revizaun kuadru lejizlativu. Iha faze daruak sei reforsa kapasidade téknika instituisaun sira nian, implementa sistema teknolójiku, dezenvolve operasaun konjunta no hakle’an kooperasaun internasionál, no ikus mai iha tinan 2031 sei konsolida kapasidade nasionál, halo avaliasaun ba rezultadu ne’ebé hetan no atualiza Planu Nasionál, hodi asegura resposta ne’ebé sustentável no koordenada ba ameasa transnasionál sira.
*****
Ministru Justisa, Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, aprezenta ba Konsellu Ministru kona-ba preparasaun atu sai uma-na’in ba XIX Konferénsia Ministru Justisa País sira Lian Portugés nian (CMJPLOP, sigla iha lian portugés) iha Dili, ne’ebé sei halibur responsavel governamentál nian ba área Justisa hosi Estadu-membru sira CPLP nian. Konferénsia ne’e hanesan mekanizmu importante ida ba konsertasaun no kooperasaun iha ámbitu jurídiku no judisiáriu iha espasu luzófonu, hodi permite análize ba kestaun sira ho interese komún, avaliasaun ba inisiativa sira ne’ebé la’o daudaun, no identifikasaun ba área foun sira ba kolaborasaun. Aprezenta mós serbisu preparatóriu sira, ne’ebé kobre koordenasaun inter-institusionál no aspetu lojístiku, protokolu, seguransa, no apoiu tékniku ne’ebé presiza hodi hala’o eventu ne’e. Konferénsia ne’e hala’o iha Timor-Leste, iha ámbitu prezidénsia Pro Tempore CPLP nian, reforsa kompromisu nasaun liuhusi aprofunda kooperasaun jurídika entre Estadu-membru sira no reforsa Komunidade.
*****
Ministra Saúde, Elia A. A. dos Reis Amaral, aprezenta ba Konsellu Ministrus preparativus ba realizasaun Sesaun da-79 Komité Rejionál Organizasaun Mundiál Saúde ba Sudeste Aziátiku (WHO South-East Asia Regional Committee – WHO/SEARO) ne’ebe sei hala’o iha Dili, husi loron 7 to’o 10 fulan-setembru tinan 2026. Sesaun ida-ne’e hanesan fórum prinsipál governasaun OMS nian iha Rejiaun Sudeste Aziátiku, ne’ebé halibur Estadus-Membrus hodi halo definisaun ba orientasoins estratéjikas, análize ba progresu saúde públika no aprovasaun inisiativa kooperasaun rejionál nian. Aprezenta mós serbisu preparatóriu sira ne’ebé la’o hela, inklui koordenasaun interinstitusionál no aspetu lojístiku, prokolu, seguransa, no apoiu tékniku sira ne’ebé presiza hodi simu delegasaun sira nian. Enkontru ne’e hala’o iha Timor-Leste reprezenta oportunidade ida hodi reforsa kooperasaun rejionál iha área saúde, promove protesaun internasionál país nian no reafirma kompromisu nasionál liuhusi reforsa sistema saúde.
*****
- Vise-Ministru ba Fortalesimentu Institusionál Saúde, José dos Reis Magno, aprezenta ba Konsellu Ministrus análize ida kona-ba dezafiu malnutrisaun krónika ne’ebé kontinua eziste iha Timor-Leste, hodi destaka nesesidade ba resposta ida ne’ebé integrada no koordenada atu hadi’a indikadór sira saúde no nutrisaun ba populasaun. Aleinde dadus estatístikus, governante ne’e aprezenta Programa Integradu Saúde nian, abordajen intervensaun ida ne’ebé koordena asaun sira ba promosaun nutrisaun, saúde inan no labarik, prevensaun moras no reforsa edukasaun saúde hamutuk ho komunidade sira. Aprezenta mós metas ne’ebé sei hala’o to’o tinan 2030. Diskute mós kona-ba medida sira ne’ebé la’o hela hodi reforsa koordenasaun institusionál no implementasaun resposta multi-setoriál ho objetivu atu redúz malnutrisaun no promove rezultadu saúde nian ne’ebé di’ak-liu , liuliu entre labarik no grupu sira ne’ebé vulneravel liu.REMATA




