๐๐๐๐, ๐๐ ๐ฆ๐๐ซ๐ฌ๐ฎ ๐๐๐๐ (๐๐๐) โ Kuarta feira neโe, Ministru Interior, Francisco da Costa Guterres, Ph.D, partisipa reuniaun Konsellu Ministru neโebรฉ prejidi husi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmรฃo, iha sala reuniaun Konsellu Ministru Palรกsiu Governu.
Tuir proposta husi Ministru Interiรณr, Francisco da Costa Guterres, Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu neโebรฉ nomeia Afonso dos Santos ba kargu Komandante-Jerรกl Polรญsia Nasionรกl Timor-Leste (PNTL) no Natรฉrcia Eufrรกsia Soares Martins ba kargu Segundu Komandante-Jerรกl PNTL, ba perรญodu tinan tolu, iha rejime komisaun servisu.
Konsellu Ministrus mรณs hatoโo apresiasaun ba dedikasaun no serbisu neโebรฉ halaโo hosi Komisรกriu-Jerรกl sesante no Segundu Komisรกriu-Jerรกl, Henrique da Costa no Pedro Belo, ida-idak.
****
Nuneโe mรณs ho proposta hosi Ministru Interiรณr, no haree ba desizaun anteriรณr, aprova ona projetu Rezolusaun Governu ba ezonerasaun Natรฉrcia Eufrรกsia Soares Martins hosi kargu Diretora Ezekutiva Servisu Migrasaun nian no nomeasaun ba Superintendente-Xefe PNTL, Jorge Monteiro, iha komisaun servisu, ba perรญodu tinan tolu.
Aleinde neโe, Ministru Interiรณr hetan instrusaun atu nomeia juri foun ida, ho kompozisaun reforsada ida neโebรฉ inklui entidade nasionรกl no internasionรกl sira ho kompetรฉnsia rekoรฑesida, no atu kria Komisaun Supervizaun no Fiskalizasaun independente ida, ho partisipasaun parseiru internasionรกl sira, ho objetivu atu garante transparรฉnsia, legalidade no imparsialidade hosi faze hotu-hotu prosesu nian.
Liuhusi Komunikadu Imprensa, Konsellu Ministru aprova projetu Rezolusaun Governu hodi fรณ Donativu ida ho montante dolar amerikanu rihun 60 ba Reprezentasaun Permanente Repรบblika รrabe Saaraui Demokrรกtika iha Timor-Leste, neโebรฉ aprezenta husi Ministru Negรณsius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas.
Rezolusaun Governu ida-neโe ho objetivu prinsipรกl atu apoia funsionamentu Reprezentasaun Permanente Repรบblika รrabe Saaraui Demokrรกtika iha Timor-Leste no espresa Timor-Leste nia solidariedade ho povu Saaraui, hodi konsidera lasu istรณriku amizade nian no perkursu luta hamutuk ba autodeterminasaun.
****
Konsellu Ministrus analiza aprezentasaun hosi Ministru Interiรณr, Francisco da Costa Guterres, kona-ba konkluzaun relatรณriu finรกl hosi Komisaun Monitorizasaun no Fiskalizasaun Konkursu Pรบbliku Admisaun ba Kursu Formasaun Ajentes PNTL nian, neโebรฉ kria tuir Rezolusaun Governu n. 10/2026, loron 11 fulan-fevereiru, neโebรฉ identifika evidรฉnsias sufisientes lubun ida hodi hatudu ezistรฉnsia irregularidades materiais neโebรฉ grave iha prosedimentu konkursu nian ida-neโe.
Relatรณriu neโe mรณs aprezenta medidas estruturรกl lubuk ida neโebรฉ sei adota ba konkursus iha futuru no rekomenda posibilidade atu instaura (hahรบ) prosedimentus hodi buka-hatene responsabilidades, kona-ba kondutas neโebรฉ bele sai nuโudar violasaun ba devรฉr funsionรกl ka norma legรกl sira.
Haree ba irregularidade neโebรฉ identifika neโe, Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu neโebรฉ determina anulasaun parsiรกl ba Konkursu Pรบbliku Admisaun iha Kursu Formasaun Ajentes Polรญsia Nasionรกl Timor-Leste 2025 no mandatu ba abertura konkursu iha tinan 2026.
Rezolusaun Governu neโe determina repetisaun provas selesaun (kulturรกl, psikolรณjika no saรบde) ba kandidatu hotu-hotu neโebรฉ admitidu iha faze inisiรกl (prova dokumentรกl) konkursu nian.
Rezolusaun Governu neโe hatoโo mรณs rekoรฑesimentu ba dedikasaun no serbisu neโebรฉ Komisaun Monitorizasaun no Fiskalizasaun halaโo, hodi destaka ninia kontribuisaun ba salvaguarda kredibilidade instituisaun pรบblika no direitus sidadaun sira nian.
****
Tuir projetu neโebรฉ aprezenta hosi Ministru Transportes no Komunikasoins, Miguel Marques Gonรงalves Manetelu, Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza despeza ho valรณr dolar amerikanu 13.786.887,95 ba projetu reabilitasaun terminal Aeroportu Internasionรกl Prezidente Nicolau Lobato, relasiona ho parte kustu neโebรฉ Timor-Leste sei suporta. Projetu neโe finansia hamutuk ho Governu Japaun.
****
Tuir projetu neโebรฉ aprezenta hosi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadรณr Asuntus Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rurรกl no Abitasaun Komunitรกria, Mariano Assanami Sabino, Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza realizasaun despeza dolar amerikanu millaun 15 relasiona ho atribuisaun subvensaun anuรกl ida ba Konferรฉnsia Episkopรกl Timorense (CET, akrรณnimu iha lian portugรฉs), atu ezekuta durante tinan 2026.
Subvensaun anuรกl ba Konferรฉnsia Episkopรกl Timorense neโe halaโo tuir akordu neโebรฉ asina iha loron 14 fulan-agostu tinan 2015 entre Timor-Leste no Santa Sรฉ, no mรณs Akordu-Kuadru neโebรฉ asina iha loron 16 fulan-juรฑu tinan 2017 entre Governu no CET, neโebรฉ prevee kontribuisaun anuรกl, tuir disponibilidade finanseira Governu nian, ba atividade sira ho karater sosiรกl, edukativu no governu ekleziรกl Igreja Katรณlika nian.
****
Konsellu Ministrus aprova ona projetu Dekretu-Lei, neโebรฉ aprezenta husi Ministru Petrรณleu no Rekursus Minerais, Francisco da Costa Monteiro, kona-ba medidas ba estabilizasaun temporรกria folin kombustivel no seguransa fornesimentu.
Diploma ida-neโe ho objetivu prinsipรกl atu hamenus impaktu instabilidade internasionรกl atuรกl iha setรณr enerjรฉtiku, garante estabilidade folin kombustivel iha territรณriu nasionรกl, no garante kontinuidade ba nia abastesimentu.
Entre medida prinsipรกl sira neโebรฉ aprova ona, destaka estabelesimentu limite mรกsimu ba folin kombustivel nian, neโebรฉ Estadu fรณ subsรญdius neโebรฉ finansia hosi Orsamentu Jerรกl Estadu. Nuneโe, presu labele liu dolar amerikanu 1,50 kada litru ba gazolina, dolar amerikanu 1,65 kada litru ba gazรณleu, dolar amerikanu 2,50 kada litru ba avtur no dolar amerikanu 4,20 kada kilograma ba gรกs (LPG). Define ona mรณs mekanizmus ba koordenasaun entre entidades pรบblikas no operadรณr sira setรณr neโe nian atu garante abastesimentu, no mรณs medida exepsionรกl sira ba kontrolu merkadu nian, fiskalizasaun reforsada, no aplikasaun sansaun sira iha kazu infrasaun, inklui kombate dezviu ilegรกl (uzu ilegรกl) hosi kombustivel subsidiadu sira.
Ho desizaun ida-neโe, Governu hanoin atu proteje kbiit sosa famรญlia sira nian, hamenus impaktu aumentu folin neโebรฉ karik akontese iha ekonomia, no mรณs garante funsionamentu regulรกr hosi atividades ekonรณmikas, iha tempu hanesan hodi asegura disponibilidade hosi kombustivel durante perรญodu instabilidade internasionรกl.
****
Ministru Administrasaun Estatรกl, Tomรกs do Rosรกrio Cabral, no Komisaun Funsaun Pรบblika halo aprezentasaun ida ba Konsellu Ministrus kona-ba Relatรณriu Auditoria ba Patrimรณniu Mรณvel, Imovel no Rekrutamentu Forsa Traballu iha Rejiaun Administrativa Espesiรกl Oe-Kusi Ambenu (RAEOA), neโebรฉ halaโo husi loron 1 fulan-juรฑu tinan 2025 toโo loron 1 fulan-marsu tinan 2026.
Relatรณriu neโe aprezenta pontu situasaun ida kona-ba jestaun rekursus umanus, patrimรณniu no atividades administrativas iha RAEOA no mรณs identifika รกrea sira neโebรฉ presiza hadiโa iha nivel planeamentu, organizasaun interna, no mekanizmus kontrolu.
Auditoria neโe permite atu halibur informasaun atualizada kona-ba funsionamentu servisus no kontribui ba komprensaun diโak liu kona-ba dezafius neโebรฉ iha, no mรณs nesesidade atu hametin prรกtika jestaun pรบblika, ho objetivu atu garante efisiรฉnsia, transparรฉnsia, no kumprimentu neโebรฉ diโak-liu ba norma aplikavel sira.ย




