INTERVENSAUN HUSI MINISTRU INTERIOR
Diálogu Meza-Redonda – Governu no Setór Privadu
23 Marsu 2026 | ECO, Kaikoli, Dili
Tema: Seguransa Nasionál no Kontrolu Fronteira atu Apoia Ambiente Negósiu nian
Eselénsia, Senhor Primeiru-Ministru,
Eselénsia, Senhor Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór ba Asuntus Ekonómikus no Ministru Turismu no ambiente,
Eselénsias, Membrus Governu nian,
Senhor Governadór Banku Sentrál Timor-Leste nian,
Distintus reprezentante husi Setór Privadu, nasionál no estranjeiru,
Senhoras no Senhores,
Ulukliu, ha’u hakarak hato’o ha’u-nia agradesimentu ba Senhor Vise-Primeiru- Ministru ba inisiativa atu realiza Diálogu ida-ne’e entre Governu no Setór Privadu. Ne’e mak fórum ida ne’ebé ho relevánsia boot tebes ba dezenvolvimentu sustentável ita-nia nasaun nian.
1. Estabilidade Nasionál nu’udar Fundamentu ba Dezenvolvimentu Ekonómiku
Eselénsias no Senhoras no Senhores,
Seguransa no estabilidade mak pré-rekizitu esensiál ne’ebé labele hasees hodi kria ambiente di’ak ba investimentu no kresimentu ekonómiku. Lahó pás, lahó orden públika no lahó estabilidade institusionál, sei laiha investidór ida nasionál ka estranjeiru ne’ebé iha konfiansa atu tau sira-nia rekursu iha ita- nia rain.
Ministériu Interior serbisu ona ho konsistente no determinadu, atu konsolida estabilidade nasionál. Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) kontinua reforsa ninia kapasidade operasionál no prezensa iha territóriu nasionál tomak, hodi garante orden públika no protesaun ba sidadaun sira no ajente ekonómiku sira.
Ohin loron, Timor-Leste rekoñesidu nu’udar nasaun ida ne’ebé estavel liu iha rejiaun ne’e. Konkista ida-ne’e mak rezultadu husi empeñu ita-nia forsa seguransa sira-nian, maturidade ita-nia instituisaun demokrátíka sira-nian, no kooperasaun entre Estadu no sosiedade sivil. Tha baze sólida ida-ne’e mak ita bele haril ekonomia ida-ne’ebé prósperu no diversifikadu.
Iha ámbitu ida-ne’e, ha’u hakarak destaka uluk aprovasaun foin lalais ba Planu Estratéjiku Seguransa Interna 2026-2040. Planu ida-ne’e reprezenta atualizasaun fundamentál ida ne’ebé adapta ita-nia estratejia seguransa interna ba realidade foun no dezafiu sira ne’ebé kontinua muda. Dokumentu orientadór ida-ne’e la’ós de’it atu garante protesaun ba sidadaun sira, maibé mós, no tuir loloos ho tema ita-nia sorumutu ohin loron nian, atu harii baze konfiansa no previzibilidade ne’ebé setór privadu presiza tebes atu hala’o investimentu ho seguru.
2. Reforsu Seguransa no Kontrolu Fronteira sira-nian Eselénsias,
Timor-Leste iha fronteira rai-maran ho Repúblika Indonézia no fronteira tasi ne’ebé inklui área osianu ne’ebé luan. Jestaun ne’ebé efisiente ba fronteira sira- ne’e mak imperativu ida, la’ós de’it ba seguransa nasionál, malbé mós atu fasilita komérsiu ne’ebé lejítimu no turizmu.
Ministériu Interior, liuhusi Diresaun-Jerál Servisu Migrasaun no Servisu Nasionál Seguransa Fronteira, implementa ona medida konkreta sira atu moderniza no reforsa ita-nia pontu entrada no saída husi nasaun ne’e:
- Modernizasaun ba postu fronteirisu sira, ho atensaun espesiál ba postu rai-maran iha Batugade no Salele, no mós Aeroportu Internasionál Presidente Nicolau Lobato;
- Kombate rekrutamentu iregulár ba traballadór estranjeiru sira, ne’ebé estraga merkadu traballu no fó prezuízu ba kompañia sira ne’ebé opera tuir lei.
- Implementasaun sistema biométriku no verifikasaun identidade nian ba kontrolu ne’ebé rigorozu no efisiente liu ba ema no sasán sira;
- Reforsa efetivu sira (pesoál) lha postu fronteira sira no kapasidade patrullamentu iha zona lindeira sira;
- Kooperasaun bilaterál ho autoridade indonézia sira iha ámbitu kontrolu fronteira rai-maran nian iha enklave Oekusi-Ambeno.
Atu alkansa objetivu sira-ne’e, parseiria internasionál mak xave. Iha matéria migrasaun nian, ha’u hakarak salienta Memorandu Entendimentu ne’ebé ita asina ona ho Austrália iha tinan kotuk. Daudaun ne’e mós, ita iha diskusaun ativu ne’ebé la’o hela ho nasaun sira seluk hanesan Singapura no Portugál. Sinerjia estratéjika sira-ne’e iha objetivu atu hadi’a liután kapasidade Servisu Migrasaun nian iha ámbitu kontrolu fronteirisu. Ida-ne’e sei garante katak ita iha fronteira sira ne’ebé la’ós de’it seguru liu, maibé mós ájil liu atu fasilita movimentu ema nian ne’ebé lejítimu no lori benefisiu loloos ba ambiente negóslu nian.
3. Prevensaun ba Kriminalidade Transnasionál
Eselénsias, Senhoras no Senhores,
Kriminalidade transnasionál inklul tráfiku umanu, tráfiku droga, kontrabandu sasån no kriminalidade ekonómiku-finanseira sai hanesan ameasa sériu ida la’ós de’it ba seguransa públika, maibé mós ba integridade husi ambiente negósiu nian.
Ministériu Interior intensifika ona esforsu kooperasaun rejonál no internasionál hodi kombate fenónemu sira-ne’e.
- Partisipasaun ativa iha fórum rejonál seguransa nian, inklui ASEAN no mekanizmu kooperasaun polisiál iha rejiaun Pasifiku;
- Haforsa kapasidade Investigasaun kriminál, ho formasaun espesializada ba ajente PNTL sira kona-ba kriminalidade organizada transnasionál;
- Protokolu kooperasaun ho servisu seguransa no migrasaun husi Indonézia, Austrália no parseiru estratéjiku sira seluk;
Ambiente negósiu ne’ebé saudável ezije katak operadór ekonómiku sira, nasionál no estranjeiru, bele atua iha kuadru transparénsia no kompetisaun ne’ebé justu, livre husi distorsaun ne’ebé hamosu husi atividade ilísita sira. Ida- ne’e mak responsabilidade ida ne’ebé Ministériu Interior asume ho determinasaun.
4. Garantia ba Ambiente ne’ebé Seguru ba Investimentu
Eselénsias,
Investimentu maski nasionál ka estranjeiru buka, liu buat hotu, previzibilidade, protesaun no seguransa. Papél Ministériu Interior iha domíniu ida-ne’e mak garante katak:
- Investidór sira no sira-nia ativu sira hetan protesaun hasoru ameasa sira ba seguransa;
- Prosesu vistu no rezidénsia ba investidór, emprezáríu no traballadór kualifikadu sira la’o lalais, transparente no bazeia ba kritériu ne’ebé klaru;
- Rejime vistu nian inklui vistu negóslu, vistu investimentu no vistu traballu hetan revizaun permanente atu hatán ba nesesidade husi setór produtivu;
- Prezensa PNTL nian besik no reforsa, hodi garante protesaun ba infraestrutura ekonómika estratéjika sira.
Konkluzaun
Eselénsias, Senhoras no Senhores,
Seguransa nasionál no dezenvolvimentu ekonómiku la’ós objetivu ne’ebé kontráriu malu maibé, nu’udar sorin rua husi moeda ida de’it. Timor-Leste ida ne’ebé seguru mak Timor-Leste ida ne’ebé atrativu ba investimentu. Timor-Leste ne’ebé prósperu mak Timor-Leste ida ne’ebé seguru liu.
Ministériu Interior reafirma, iha fórum ida-ne’e, ninia kompromisu metin atu kontribui ba kriasaun ambiente ida ne’ebé inspira konfiansa, ne’ebé proteje investidór sira, ne’ebé fasilita komérsiu lejítimu no garante ba ema hotu Timoroan no estranjeiru sira kondisaun seguransa ne’ebé presiza atu moris, serbisu no sai prósperu iha ita-nia rain.
Ami prontu atu koopera ho Setór Privadu ba diálogu ne’ebé permanente no harli solusaun konkreta sira ne’ebé hatán ba dezafiu sira ne’ebé ita hotu hasoru.
Obrigadu barak.




