Komunikadu Imprensa | SORUMUTU KONSELLU MINISTRUS LORON 4 FULAN-MARSU TINAN 2026

Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Auditóriu Kay Rala Xanana Gusmão, iha Ministériu Finansas, Dili, no aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, ne’ebé ho objetivu atu halo alterasaun daruak ba Orgánika Governu Konstitusionál IX nian.

Alterasaun ida-ne’e hakarak inklui kargu Vise-Ministra Negósius Estranjeirus no Kooperasaun nian, ne’ebé sei la’ós de’it substitui Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun iha nia auzénsia ka impedimentu sira, maibé sei apoia mós iha ezersísiu hosi nia funsaun polítika, administrativa no finanseira sira nu’udar ema ne’ebé responsavel ba ezekusaun polítika esterna nasaun nian, hodi garante ninia unidade no koerénsia.

*****

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta hosi Ministra Finansas, ne’ebé determina abertura ba konta fidusiária ida entre Ministériu Finansas ho EDTL, E.P., iha Banku Sentrál Timor-Leste, ho intensaun atu garante operasionalizasaun Garantia Estadu nian ne’ebé relasiona ho dezenvolvimentu Projetu Sentrál Enerjia Solar TIM nian.

Medida ne’e mai hosi Kontratu Akizisaun Enerjia ne’ebé asina hosi EDTL ho konsórsiu internasionál ne’ebé responsavel ba dezenvolvimentu projetu, no ho objetivu atu garante katak, karik ativa garantia Estadu nian, iha mekanizmu klaru no imediatu hodi halo pagamentu sira ne’ebé prevee ona, atu nune’e bele garante simultaneamente transparénsia no rastreabilidade (akompaña ho fasil) operasaun finanseira nian.

Tuir termus hosi Rezolusaun Governu nian ne’ebé agora aprova ona, Ministériu Finansas sei loke konta fidusiária to’o montante másimu millaun 18 dolar amerikanu, montante ida ne’ebé sei utiliza eskluzivamente hodi suporta kualkér pagamentu sira tuir Garantia Estadu nian relasiona ho Projetu Tim Solar Panel. Montante ida-ne’e sei hasai hosi montante globál dolar amerikanu millaun 121,9 ne’ebé autoriza ona ba transferénsias hosi Orsamentu Jerál Estadu ba EDTL, iha ámbitu programa “Eletrisidade 802”, ho intensaun atu garante kontinuidade servisu fornesimentu eletrisidade públika nian.

*****

Bazeia Dekretu Governu nian, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Komérsiu no Indústria hetan mós aprovasaun. Projetu ne’e regula prosedimentus atribuisaun lisensa no realizasaun vistoria (inspesaun) iha ámbitu lisensiamentu setoriál ba atividade komersiál sira, no mós aprova ninia modelu formuláriu no dokumentu impresu sira.

Diploma  ida-ne’e ho objetivu atu operasionaliza rejime lisensiamentu setoriál ba atividade komersiál sira ne’ebé prevee iha Dekretu-Lei n. 89/2023, loron 20 fulan-dezembru, ne’ebé altera hosi Dekretu-Lei n. 5/2026, loron 4 fulan-fevereiru, ne’ebé define prosedimentus administrativus ne’ebé nesesáriu hodi fó lisensa ba estabelesimentu komersiál sira ne’ebé klasifikadu ho risku médiu ka altu.

Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus halo aprezentasaun preliminár ida kona-ba proposta atu kria pakote lejizlativu ida kona-ba siberseguransa.

Inisiativa ida-ne’e prevee elaborasaun pakote lejizlativu ida ne’ebé ho objetivu atu hametin enkuadramentu legál no institusionál nasionál iha área ida-ne’e, inklui definisaun Estratéjia Nasionál Siberseguransa nian no aprovasaun rejimes jurídikus relasiona ho seguransa siberespasu, servisus dijitais, siberkrime no protesaun ba denunsiantes infrasaun nian.

Pakote lejizlativu ne’ebé propoin ho objetivu atu hasa’e seguransa ba redes no sistema informasaun sira, proteje infraestruturaa krítikas (importantes loos) no servisu esensiál sira, kombate krime sira ne’ebé komete iha ambiente dijitál, no mós promove uzu seguru no responsavel ba siberespasu hosi sidadaun, empreza, no instituisaun públika sira. Entre medidas ne’ebé konsidera maka kria mós mekanizmu institusionál sira ne’ebé dedika ba koordenasaun estratéjika no resposta operasionál ba insidentes siberseguransa nian, nune’e mós instrumentus ba kooperasaun nasionál no internasionál iha matéria ida-ne’e.

Inisiativa ida-ne’e ho objetivu atu hametin kapasidade Estadu nian hodi prevene, deteta, no hatán ba ameasa sira iha área dijitál, ne’ebé kontribui ba protesaun interese nasionál, funsionamentu seguru Administrasaun Públika nian, no sidadaun sira-nia konfiansa iha ambiente dijitál.

*****

Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku aprezenta ba Konsellu Ministrus Relatóriu Monitorizasaun hosi Progresu Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu Timor-Leste 2011-2030 nian, ne’ebé avalia grau ezekusaun hosi metas ne’ebé define to’o tinan 2024 nia rohan.

Relatóriu ne’e analiza progresu hosi meta 199 ba prazu badak no médiu, ne’ebé fahe iha setór prinsipál lima (Kapitál Sosiál, Infraestruturas, Dezenvolvimentu Ekonómiku, Kuadru Institusionál no Vizaun Makroekonómika) no identifika avansu sira ne’ebé alkansa ona, dezafiu estruturál persistente sira no prioridades asaun nian ba períodu to’o 2030, ho objetivu atu apoia kona-ba foti desizaun no reforsa efikásia hosi implementasaun Planu.

*****

Konsellu Ministrus mós analiza aprezentasaun Relatóriu hosi Komisaun ne’ebé servisu iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambenu (RAEOA).

Misaun ne’ebé hala’o entre loron 22 no 26 fulan-fevereiru tinan 2026, ho objetivu atu avalia enkuadramentu legál no funsionamentu institusionál RAEOA nian, no mós atu klarifika prosedimentus ne’ebé relasiona ho jestaun administrativa, finanseira, no rekursus umanus iha Rejiaun ne’e. Ekipa ne’e inklui reprezentante sira hosi Governu no instituisaun oioin Estadu nian, inklui membrus hosi Ministériu Obras Públikas, Ministériu Finansas, Komisaun Funsaun Públika, no servisu tékniku relevante sira.

Durante aprezentasaun, analiza lejizlasaun ne’ebé aplikavel ba RAEOA, no mós regulamentu sira kona-ba ezekusaun Orsamentu Jerál Estadu no Kódigu Aprovizionamentu no Kontratus Públikus. Komisaun mós aprezenta informasaun kona-ba organizasaun institusionál Rejiaun nian, prosedimentu planeamentu, orsamentasaun, no ezekusaun orsamentál, no mós regras ne’ebé aplikavel ba rekrutamentu no jestaun pesoál.

*****

Ikusliu, Konsellu Ministrus analiza aprezentasaun ida husi Sekretária Estadu Igualdade kona-ba Timor-Leste nia partisipasaun iha sesaun anuál husi Komisaun kona-ba Estatutu Feto Nasoins Unidas (Commission on the Status of Women – CSW) nian, ne’ebé sei hala’o iha loron 9 to’o 19 fulan-marsu tinan 2026, iha sede Nasoins Unidas nian, iha Novaiorke.

Durante aprezentasaun, Sekretária Estadu destaka knaar hosi komisaun ida-ne’e, nu’udar órgaun prinsipál intergovernamentál Nasoins Unidas nian ne’ebé dedika ba promosaun igualdade jéneru no empoderamentu ba feto sira, hodi halibur Estadus-Membrus no parseiru internasionál sira tinan-tinan atu avalia progresu no define orientasoins polítikas iha área ida-ne’e.

Sekretária Estadu, ne’ebé sei reprezenta Timor-Leste iha eventu ne’e, informa mós katak sei ko-organiza, iha parseria ho UN Women no nasaun oioin, eventu paralelu ida, ho objetivu atu fahe esperiénsia no hametin polítika igualdade jéneru, inklui iha área prevensaun violénsia bazeia ba jéneru, empoderamentu ekonómiku ba feto sira no promosaun ba sira-nia partisipasaun iha vida polítika. Partisipasaun ida-ne’e mós sei permite ita atu aprezenta dezenvolvimentu nasionál sira iha área ida-ne’e no hametin kooperasaun internasionál iha área ida-ne’e. REMATA

error: Deskulpa, Konteúdu hetan Protesaun!!