𝐃𝐢𝐥𝐢, 01 Jullu 2026, (𝐒𝐑𝐏) – Ministru Interior (MI), Francisco da Costa Guterres, Ph.D partisipa iha reuniaun Konsellu Ministru,  ne’ebé lidera husi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, iha sala reuniaun Palásiu Guvernu, Kuarta-feira ne’e.

Konsellu Ministrus hala’o sorumutu no aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministru Justisa, Sérgio de Jesus Fernandes da Costa Hornai, kona-ba alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n. 10/2012, loron 29 fulan-fevereiru, ne’ebé aprova Karreira Espesiál no Estatutu Guarda Prizionál nian.

Objetivu hosi diploma ida-ne’e atu halo revizaun ba rejime Karreira Espesiál no Estatutu Guarda Prizionál, ne’ebé vigora dezde 2012, ho objetivu atu esklarese regras ba promosaun karreira, valoriza guarda prizionál  no reforsa efikásia sistema prizionál nian.

Entre mudansa prinsipál sira ne’ebé prevee iha diploma ida-ne’e maka kria kategoria Xefe Guarda Prizionál Prinsipál, revee regras promosaun, aumenta komplementu remuneratóriu ba 50% hosi saláriu baze, fó direitu ba refeisaun durante turnu servisu, no mós kria rejime promosaun exesionál bazeia ba antiguidade ba guarda prizionál sira ne’ebé mantein iha eskalaun ikus hosi sira-nia kategoria durante tinan ualu liu, naran katak sira kumpre rekizitu legál sira. Diploma ne’e mós introdús ajustamentu ba rekrutamentu, formasaun no ezersísiu funsaun xefia nian.

 Ho revizaun ida-ne’e, nia objetivu mak atu rekoñese méritu no dedikasaun guarda prizionál sira nian, kria kondisaun di’ak liután ba progresaun sira-nia karreira no kontribui ba hadi’a seguransa no kualidade servisu ne’ebé presta iha estabelesimentu prizionál sira.

 Projetu Dekretu-Lei ida-ne’e hetan ona deliberasaun iha sorumutu Konsellu Ministrus iha loron 13 fulan-marsu tinan 2024. Maibé, tuir ajustamentu sira ne’ebé mak introdús iha faze redasaun finál, liuliu atu armoniza rejime remuneratóriu, prevee direitu ba refeisaun durante turnu servisu, no estabelese rejime tranzitóriu ida ba promosaun estraordinária, presiza reavaliasaun no deliberasaun foun ba Projetu Dekretu-Lei ida-ne’e.

 ****

Vise-Ministra Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Jesuína Maria Ferreira Gomes, aprezenta ba Konsellu Ministrus programa vizita ofisiál Primeiru-Ministru no Ministru Finansas Repúblika Singapura nian iha Timor-Leste , Lawrence Wong, ne’ebé sei hala’o iha loron 2 no 3 fulan-jullu tinan 2026.

 Programa ne’e inklui enkontru ho Prezidente Repúblika no Primeiru-Ministru, reuniaun bilaterál entre delegasaun sira nasaun rua nian, konferénsia imprensa konjunta ida, no almosu ofisiál ida ne’ebé oferese hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão. Vizita ne’e inklui mós kondekorasaun Orden Timor-Leste hosi Prezidente Repúblika ba Primeiru-Ministru Singapura, hodi rekoñese ninia kontribuisaun ba hametin relasaun amizade no kooperasaun entre nasaun rua ne’e.

*****

Tuir fali ho aprezentasaun husi Ministru Transportes no Komunikasoins, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, kona-ba progresu ne’ebé alkansa ona iha implementasaun Sistema Kabu Submarinu Súl Timor-Leste (TLSSC, sigla iha lain Inglés) no rede fibra ótika terrestre nasionál.

Aprezentasaun ne’e relata kona-ba finalizasaun instalasaun no teste ba fiu submarinu internasionál, ne’ebé deklara tiha ona prontu ba operasaun komersiál, nune’e mós kriasaun empreza públika Cabos de Timor-Leste, EP, ne’ebé responsavel ba jestaun infraestrutura estratéjika ne’e no progresus ne’ebé hetan ona iha nia operasionalizasaun.

Aprezenta mós asaun prinsipál sira ne’ebé hala’o daudaun ka programadu (programa ona), ne’ebé inklui preparasaun ba inísiu operasaun komersiál, reforsa kapasidade operasionál empreza nian, aumentu redundánsia ligasaun internasionál, hametin siberseguransa, no mós expansaun rede fibra ótika nasionál, ho objetivu atu hametin konektividade dijitál nasionál no impulsiona ekonomia dijitál.

*****

Ikusliu, Ministru Defeza, Donaciano do Rosário Gomes, halo aprezentasaun ida ba Konsellu Ministrus kona-ba projetu konstrusaun ba Ospitál Militár FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) nian, ne’ebé dezenvolve iha ámbitu kooperasaun bilaterál entre Timor-Leste no Repúblika Populár Xina.

 Iha aprezentasaun ne’e, misaun téknika xineza ne’ebé responsavel ba serbisu preparasaun ba projetu ne’e aprezenta karakterístika prinsipál ba futuru Ospitál Amizade Timor-Leste-Xina, ne’ebé sei harii besik iha Ministériu Defeza no Kuartél-Jenerál F-FDTL, iha Dili. Projetu ne’e inklui ospitál jerál ida ho kapasidade kama 100, área maizumenus metru kuadradu 10.500, edifísiu prinsipál ida ho andár ualu, no mós edifísiu apoiu sira, ne’ebé kompleta ho teknolojia médika moderna no preparadu atu fornese servisu konsulta esterna, kuidadu emerjénsia, internamentu, imajiolojia, análizes klínikas no kuidadu intensivu.

 Halo mós aprezentasaun ida kona-ba kriasaun Komisaun Interministeriá ida hodi halo supervizaun no akompañamentu ba Konstrusaun Futuru Ospitál Militár nian.

Projetu estratéjiku ida-ne’e ho objetivu atu reforsa kapasidade operasionál F-FDTL, komplementa servisu sira Servisu Nasionál Saúde nian, hadi’a resposta ba emerjénsia, katástrofe no krize umanitária, promove formasaun no dezenvolvimentu medisina militár, hamenus dependénsia ba tratamentu sira iha rai-li’ur, no mós fó benefísiu ba populasaun sivíl, hodi kontribui ba reforsu kapasidade nasionál iha área saúde no dezenvolvimentu ekonómiku nasaun nian. REMATA

error: Deskulpa, Konteúdu hetan Protesaun!!