𝐃𝐈𝐋𝐈, 𝟐𝟓 𝐦𝐚𝐫𝐬𝐮 𝟐𝟎𝟐𝟔 (𝐒𝐑𝐏) – Kuarta feira ne’e, Ministru Interior, Francisco da Costa Guterres, Ph.D, partisipa reuniaun Konsellu Ministru ne’ebé prejidi husi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, iha sala reuniaun Konsellu Ministru Palásiu Governu.

Tuir proposta husi Ministru Interiór, Francisco da Costa Guterres, Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu ne’ebé nomeia Afonso dos Santos ba kargu Komandante-Jerál Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) no Natércia Eufrásia Soares Martins ba kargu Segundu Komandante-Jerál PNTL, ba períodu tinan tolu, iha rejime komisaun servisu.

Konsellu Ministrus mós hato’o apresiasaun ba dedikasaun no serbisu ne’ebé hala’o hosi Komisáriu-Jerál sesante no Segundu Komisáriu-Jerál, Henrique da Costa no Pedro Belo, ida-idak.

****

Nune’e mós ho proposta hosi Ministru Interiór, no haree ba desizaun anteriór, aprova ona projetu Rezolusaun Governu ba ezonerasaun Natércia Eufrásia Soares Martins hosi kargu Diretora Ezekutiva Servisu Migrasaun nian no nomeasaun ba Superintendente-Xefe PNTL, Jorge Monteiro, iha komisaun servisu, ba períodu tinan tolu.

Aleinde ne’e, Ministru Interiór hetan instrusaun atu nomeia juri foun ida, ho kompozisaun reforsada ida ne’ebé inklui entidade nasionál no internasionál sira ho kompeténsia rekoñesida, no atu kria Komisaun Supervizaun no Fiskalizasaun independente ida, ho partisipasaun parseiru internasionál sira, ho objetivu atu garante transparénsia, legalidade no imparsialidade hosi faze hotu-hotu prosesu nian.

Liuhusi Komunikadu Imprensa, Konsellu Ministru aprova projetu Rezolusaun Governu hodi fó Donativu ida ho montante dolar amerikanu rihun 60 ba Reprezentasaun Permanente Repúblika Árabe Saaraui Demokrátika iha Timor-Leste, ne’ebé aprezenta husi Ministru Negósius Estranjeirus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas.

Rezolusaun Governu ida-ne’e ho objetivu prinsipál atu apoia funsionamentu Reprezentasaun Permanente Repúblika Árabe Saaraui Demokrátika iha Timor-Leste no espresa Timor-Leste nia solidariedade ho povu Saaraui, hodi konsidera lasu istóriku amizade nian no perkursu luta hamutuk ba autodeterminasaun.

****

Konsellu Ministrus analiza aprezentasaun hosi Ministru Interiór, Francisco da Costa Guterres, kona-ba konkluzaun relatóriu finál hosi Komisaun Monitorizasaun no Fiskalizasaun Konkursu Públiku Admisaun ba Kursu Formasaun Ajentes PNTL nian, ne’ebé kria tuir Rezolusaun Governu n. 10/2026, loron 11 fulan-fevereiru, ne’ebé identifika evidénsias sufisientes lubun ida hodi hatudu ezisténsia irregularidades materiais ne’ebé grave iha prosedimentu konkursu nian ida-ne’e.

Relatóriu ne’e mós aprezenta medidas estruturál lubuk ida ne’ebé sei adota ba konkursus iha futuru no rekomenda posibilidade atu instaura (hahú) prosedimentus hodi buka-hatene responsabilidades, kona-ba kondutas ne’ebé bele sai nu’udar violasaun ba devér funsionál ka norma legál sira.

Haree ba irregularidade ne’ebé identifika ne’e, Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu ne’ebé determina anulasaun parsiál ba Konkursu Públiku Admisaun iha Kursu Formasaun Ajentes Polísia Nasionál Timor-Leste 2025 no mandatu ba abertura konkursu iha tinan 2026.

Rezolusaun Governu ne’e determina repetisaun provas selesaun (kulturál, psikolójika no saúde) ba kandidatu hotu-hotu ne’ebé admitidu iha faze inisiál (prova dokumentál) konkursu nian.

 

Rezolusaun Governu ne’e hato’o mós rekoñesimentu ba dedikasaun no serbisu ne’ebé Komisaun Monitorizasaun no Fiskalizasaun hala’o, hodi destaka ninia kontribuisaun ba salvaguarda kredibilidade instituisaun públika no direitus sidadaun sira nian.

****

Tuir projetu ne’ebé aprezenta hosi Ministru Transportes no Komunikasoins, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza despeza ho valór dolar amerikanu 13.786.887,95 ba projetu reabilitasaun terminal Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato, relasiona ho parte kustu ne’ebé Timor-Leste sei suporta. Projetu ne’e finansia hamutuk ho Governu Japaun.

****

Tuir projetu ne’ebé aprezenta hosi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino, Konsellu Ministrus delibera hodi autoriza realizasaun despeza dolar amerikanu millaun 15 relasiona ho atribuisaun subvensaun anuál ida ba Konferénsia Episkopál Timorense (CET, akrónimu iha lian portugés), atu ezekuta durante tinan 2026.

Subvensaun anuál ba Konferénsia Episkopál Timorense ne’e hala’o tuir akordu ne’ebé asina iha loron 14 fulan-agostu tinan 2015 entre Timor-Leste no Santa Sé, no mós Akordu-Kuadru ne’ebé asina iha loron 16 fulan-juñu tinan 2017 entre Governu no CET, ne’ebé prevee kontribuisaun anuál, tuir disponibilidade finanseira Governu nian, ba atividade sira ho karater sosiál, edukativu no governu ekleziál Igreja Katólika nian.

****

Konsellu Ministrus aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Petróleu no Rekursus Minerais, Francisco da Costa Monteiro, kona-ba medidas ba estabilizasaun temporária folin kombustivel no seguransa fornesimentu.

Diploma ida-ne’e ho objetivu prinsipál atu hamenus impaktu instabilidade internasionál atuál iha setór enerjétiku, garante estabilidade folin kombustivel iha territóriu nasionál, no garante kontinuidade ba nia abastesimentu.

Entre medida prinsipál sira ne’ebé aprova ona, destaka estabelesimentu limite másimu ba folin kombustivel nian, ne’ebé Estadu fó subsídius ne’ebé finansia hosi Orsamentu Jerál Estadu. Nune’e, presu labele liu dolar amerikanu 1,50 kada litru ba gazolina, dolar amerikanu 1,65 kada litru ba gazóleu, dolar amerikanu 2,50 kada litru ba avtur no dolar amerikanu 4,20 kada kilograma ba gás (LPG). Define ona mós mekanizmus ba koordenasaun entre entidades públikas no operadór sira setór ne’e nian atu garante abastesimentu, no mós medida exepsionál sira ba kontrolu merkadu nian, fiskalizasaun reforsada, no aplikasaun sansaun sira iha kazu infrasaun, inklui kombate dezviu ilegál (uzu ilegál) hosi kombustivel subsidiadu sira.

Ho desizaun ida-ne’e, Governu hanoin atu proteje kbiit sosa família sira nian, hamenus impaktu aumentu folin ne’ebé karik akontese iha ekonomia, no mós garante funsionamentu regulár hosi atividades ekonómikas, iha tempu hanesan hodi asegura disponibilidade hosi kombustivel durante períodu instabilidade internasionál.

****

Ministru Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, no Komisaun Funsaun Públika halo aprezentasaun ida ba Konsellu Ministrus kona-ba Relatóriu Auditoria ba Patrimóniu Móvel, Imovel no Rekrutamentu Forsa Traballu iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambenu (RAEOA), ne’ebé hala’o husi loron 1 fulan-juñu tinan 2025 to’o loron 1 fulan-marsu tinan 2026.

Relatóriu ne’e aprezenta pontu situasaun ida kona-ba jestaun rekursus umanus, patrimóniu no atividades administrativas iha RAEOA no mós identifika área sira ne’ebé presiza hadi’a iha nivel planeamentu, organizasaun interna, no mekanizmus kontrolu.

Auditoria ne’e permite atu halibur informasaun atualizada kona-ba funsionamentu servisus no kontribui ba komprensaun di’ak liu kona-ba dezafius ne’ebé iha, no mós nesesidade atu hametin prátika jestaun públika, ho objetivu atu garante efisiénsia, transparénsia, no kumprimentu ne’ebé di’ak-liu ba norma aplikavel sira. 

error: Deskulpa, Konteúdu hetan Protesaun!!