Canberra, 21 abril 2026 (SRP) – Iha loron 11 fulan Abril 2026, delegasaun Servisu Migrasaun ne’ebe kompostu husi ema nain nen (6) desloka ba Canberra Australia hodi Partisipa iha (Programa Aprendizajen entre parte rua) Peer Learning Program.

Programa ida ne’e parente ida husi rezultadu susesu hosi Grupu Traballu Kooperasaun Imigrasaun nian Immigration Cooperation Working Group (ICWG), partikularmente iha enkontru Grupu Traballu ba dala 3 iha Austrália iha Agostu 2025.

Programa ne’e nia objetivu maka atu ajuda Imigrasaun Austrália no Servisu Migrasaun Timor-Leste aprende hamutuk hodi hametin sistema fronteira no migrasaun no hadi’a seguransa liu hosi harii abilidade, fahe esperensia, no serbisu hamutuk hodi kombate krime transfronteirisiu.

Objetivu prinsipál sira iha enkontru ne’e maka hanesan:

1. Hametin kapasidade jestaun fronteira nian

Hadi’a abilidade iha kontrolu fronteira, prosesamentu pasajeiru, no verifikasaun dokumentu..

Suporta monitorizasaun ne’ebé efetivu liu kona-ba entrada, saida, no estadia ema estranjeiru sira nian.

Ajuda Timor-Leste atu jere di’ak liután fluxu migrasaun no seguransa fronteira nian.

2. Hasa’e kuñesementu hodi halo prevensaun ba krime transnasionál hanesan; Harii kapasidade atu detekta: kontrabandu ema nian, Tráfíku umanu, identifika dokumentu viajen ne’ebé fraudulentu

3. Promove aprendizajen entre parseiro sira no troka profisionál hodi fasilita fahe kuñesimentu entre ofisiál Forsa Fronteira Austrália no ofisiál Servisu Migrasaun Timor-este nian, foka ba aprendizajen prátika sira, enkoraja adosaun ba prátika internasionál sira ne’ebé di’ak liu iha jestaun migrasaun nian.

4. Dezenvolve rekursu umanu no abilidade téknika hodi fornese formasaun iha: Prosedimentu sira imigrasaun nian hanesan utiliza teknolojia sistema fronteira no hametin profisionalizmu no kapasidade ofisiál migrasaun sira-nian.

5. Hadi’a efisiensia seguransa ba sistema migrasaun nian iha fronteira Apoiu dezenvolvimentu Sistema Jestaun Fronteira modernu, oinsa sistema fahe dadus no informasaun hodi bele kontribui ba seguransa nasional no rejionál.

Delegasaun Servisu Migrasaun ne’ebe partisipa iha enkontru ne’e lidera husi Superintendente Asistente, Polisia Adelaide da Rosa, DGAO -SM, DNAF-SM, Xefe GRI-SM, Xefe Dep. IT-SM no Xefe Seksaun Investigasaun Kriminal-SM. #Buy

error: Deskulpa, Konteúdu hetan Protesaun!!