Dili, 20 fevereiru 2025 (SRP) – Ministru Interior, Francisco da Costa Guterres, Ph.D, aprezenta Dezenvolvimentu Timor-Leste iha Jestaun Seguransa ba Autoridade Governu sira ne’ebé responsavel ba jestaun fronteira, Organizasaun parseiru internasionál no ajénsia dezenvolvimentu sira, espesialista kona-ba matéria fronterisa nian no-mos embaixadores hosi nasaun-rezidente hamutuk 12 iha salaun Nobre, Ministeriu Negosiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK), Praia dos Coqueiros, Kinta-feira ne’e.
Ministru Interior konsidera, enkontru ne’e mos sai hanesan pasu importante hodi hare ba interese kolektivu atu promove kooperasaun ne’ebe diak hodi melhora kapasidade servisu liu-liu haforsa jestaun fronteira ida ne’ebé di’ak iha postu fronterisa territóriu nasionál tomak.
“Ha’u hakarak hato’o agradesimentu ba Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun bele fó konvite hato’o ideia kona ba asaun dezenvolvimentu Timor-Leste, espesialmente kona-ba kestaun Jestaun fronteira no Seguransa. Ha’u hanesan Ministru Interior, iha responsabilidade atu garante katak implementasaun Prioridade Estratéjiku Ministériu Interior aliña ho Programa Governu IX hodi kontinua implementa Planu Estratéjiku Seguransa Interna 2030”, esplika Ministru Francisco Guterres.
Ezekutivu ne’e salienta, tuir programa no prioridade governu atuál, Ministériu Interior sei kontinua tau prioridade no objetivu ne’ebé iha kontinuasaun atu realiza re-formasaun estruturál no reajusta fali atende nesesidade atuál inklui revizaun estrutura legál ba ema hotu iha instituisaun seitór seguransa inklui PNTL, Protesaun Sivíl, Seguransa Rodoviaria no Prevensaun Konflitu no Komunitária.
Nia hatutan, Ministériu Interior kontinua investe ba dezenvolvimentu kapasidade operasionál sira husi ajente seguransa (PNTL, Protesaun Sivil, Servisu Migrasaun, Seguransa Patrimoniu Publiku no Prevensaun Konflitu Komunitarua), nune’e bele responde ba nesesidade imediata ba komunidade.
MI kontinua prepara kondisaun servisu ne’ebé di’ak atu maksimiza servisu sira ba komunidade. Tanba ne’e, MI iha planu hodi moderniza infraestrutura, ekipamentu no teknolojia informasaun gradualmente.
“Informa ba ita katak agora nia iha servisu sira ne’ebé atu responde ba dezafiu no demanda atuál iha seitór seguransa, inklui introduz inisiativa foun programa edukasaun sívika ba paz no dezenvolvimentu”
Ministru Francisco kontinua fo enfaze atu oinsa hametin koordenasaun servisu ho nasaun parseria sira, liu-liu programa kooperasaun bilaterál ne’ebé mak sei ajuda seguransa rejionál liuhosi kontrolu fronteira ne’ebe mak durante ne’e estabelese ona.
“Haree ba ita-nia kooperasaun servisu ba iha jestaun fronteira: Timor-Leste no Austrália hanesan país viziñu, ami haree interese komum atu servisu hamutuk hodi enfrenta dezafiu seguransa tranzasionál no atravéz fronteira ne’ebe besik nune’e promove nafatin seguransa nasionál no rejionál. Ami fiar katak Austrália mak parseiru ne’ebé forte liutan ba futuru”, afirma.
MI mós apresia ba kooperasaun servisu seguransa entre Austrália no Timor-Leste iha área transportasaun ilegál sira, tráfiku umanu, migrasaun no Jestaun fronteira.
Ministru Interior iha komitida sei fortalese parseiru dezenvolvimentu apoiu Servisu migrasaun hosi Austrália no IOM, iha sentidu ba asisténsia téknika kona-ba mellora kapasidade Jetaun fronteira atravéz dezenvolvimentu MIDAS.
Iha enkontru ne’e mos embaixadores sira hosi nasaun 12 iha komitmentu hodi kontinua hametin parseria iha área seguransa inklui servisu migrasaun hodi kombate krime husi autor rede krime organizadu sira. # Bui/Rival/Charly.